Rahvusliku lennukompanii otsus sulgeda Tallinn-Tartu lennuliin, oli juhtiva tartlase sõnul solvav kogu Lõuna-Eestile, sest riigifirma otsus toovat kaasa Tartu provintsistumise.
Lõunaeestlasena tuleks mul nüüd ilmselt kasutada juhust ja liituda kurjaks saanud ühendkooriga, kelle meelest sõltub Lõuna-Eesti areng Tartu-Tallinna lennuliini olemasolust. Võiks isegi välja arvutada, mitu korda saanuks Tero Taskila palga ja vallandamishüvitise eest lennuk Ülenurme ja Ülemiste vahel kurseerida. Aga see ei aitaks meid edasi.
Tõtt-öelda pole ma kunagi päris täpselt aru saanud, milleks seda õhuliini üldse vaja oli, sest ükspuha millisest küljest vaadata, vaatab otsa ebaratsionaalsus. Võrreldes teiste transpordiliikidega on lennureis üks kallemaid, kuid mitte tingimata kiireim viis Eesti kahe suurema linna vahel reisimiseks.
Lennukil kulub Tartus õhkutõusust kuni Tallinnas maandumiseni aega umbes üks tund ja viisteist minutit. Reisijalt nõutakse, et ta oleks Tartu lennujaamas kohal vähemalt 45 minutit enne väljalendu, Tallinnas isegi varem.
Seega kulub Tartust Tallinna või vastupidi lennates reisile aega minimaalselt kaks tundi ja lennupilet maksab üle 70 euro.
Buss läbib sama vahemaa kahe ja poole tunniga, teeb peatuse lennujaama ukse ees ja reis maksab umbes 11 eurot.
Rongiga on Tallinnasse võimalik saada veel odavamalt, sest esimese klassi pilet maksab alla 10 euro, kuid aega läheb bussiga võrreldes veerand tundi rohkem ja lennujaama rongiga samuti ei saa.
Mitte kõige säästlikuma autoga kulub kahe linna vahelise tee läbimiseks umbes 28 eurot, millele lennureisile minejal lisandub parkimiskulu ja taksoga 105 eurot.
Niisiis näib, et lennuliin on eeskätt konkurendiks taksofirmadele, aga et taksoga Tallinna ja Tartu vahet reisimine pole kuigi levinud, siis pole ka tõenäoline, et Tartust Tallinnasse ja vastupidi lendamine saaks muutuda massiliseks ehk vedajale tulutoovaks reisimise viisiks.
Seda kinnitavad ka Tartu Postimehes välja toodud faktid, mille kohaselt lendas oktoobris sel liinil 700 inimest, mida oli isegi vähem, kui Tartu-Helsingi lennuliinil, kuhu jätkus oktoobris tuhatkond reisijat.
Tartu linnapea Urmas Kruuse nördimusavaldus Estonian Air’i aadressil polnud minu meelest pädev, kui ta viitas, et riigi lennufirma peaks sihtkohtade valikul lisaks ärilistele kaalutlustele pidama silmas ka mingisuguseid teisi, ilmselt regionaalpoliitilisi argumente.
See on sama, kui nõuda Eesti Energialt, et see müüks tuleval aastal Tartusse elektrit poole hinnaga, kuna see aitaks Lõuna-Eesti elul jõudsamalt edeneda. Kui lennuühendus Tallinnaga on Kruusele tõesti nii oluline, siis ei peaks ta kirjutama kirja mitte Estonian Air’i juhatusele ja nõukogule, vaid näiteks valitsusjuht Andrus Ansipile, kes küll armastab suviti hoopis jalgrattal Tartu ja Tallinna vahel liigelda.
Eelkõige sõltub selle lennuliini saatus valitsusest, kelle võimuses on toetada lennuühendust Tartuga samadel kaalutlustel, nagu makstakse osaliselt kinni lennureisid Tallinnast Kärdlasse, Kuressaarde ja Pärnust Ruhnu.
Minu meelest ei maksa Tartu-Tallinn lennuliini olemasolu üle hinnata. Kahtlemata on see tore, kui inimestel on palju erinevaid võimalusi liikumiseks, kuid kindlasti ei ole Tartu selline „meretagune“ koht, nagu Kärdla või Kuressaare, kuhu pääsemist peaks riiklikult doteerima.
Tegelikult ühendab Tallinna ja Tartut korraliku kvaliteediga maantee, bussid kurseerivad mõlema linna vahel üsna väikeste vaheaegade järel ning õige varsti saab kvaliteedisüsti ka reisirongiliiklus, mis peaks maantee kasutusintensiivsust kui mitte alandama, siis vähemalt autostumise kasvu pidurdama.
Tartu ja Lõuna-Eesti tervikuna ei peaks võitlema mitte võimaluse eest lennata Ülenurmelt Tallinna, vaid seisma hea selle eest, et jätkuksid lennud Tartu ja Helsingi vahel ning lisanduksid uued rahvusvahelised õhusillad. Tallinn on meile juba niigi üsna lähedale jõudnud ja lennureiside ärajäämine ei muuda Tartut suuremaks provintsiks, kui ta seda on.
Küll tuleks Tartu rael avardada Tartust lähtuvate rahvusvaheliste lennureiside valikut. Just nimelt Tartul ja teistel Lõuna-Eesti omavalitsustel, sest kommertsalustel ei pruugi lennufirmadel Tartusse lendamise vastu huvi olla, nagu Estonian Air ka värskelt tõestas.
Helsingi kõrval peaks Tartu eesmärgiks olema regulaarliin piirkonna suurimasse keskusse Peterburgi. Huvitav, kas turismi ja ettevõtluse arendamist rahastav EAS toetaks sellist projekti?
Päevakommentaar. Arved Breidaks – Vikerraadio – ERR november 2012
