Taludest saavad suured firmad

Contract%20farming%20fastSSSAAZÜldteada on fakt, et Eesti põllumajandusettevõtted muutuvad aasta-aastalt järjest suuremaks ja efektiivsemaks. See on Eesti edulugu, sest vaatamata ebavõrdsetele toetustele on meie põllumajandusfirmad suutnud Euroopa konkurentsis püsida ja areneda.

Selle kõrval toimub veel üks, ja minu meelest päris oluline protsess, mis lähema kümne aasta jooksul üha enam kõne alla tuleb. Selleks on väliskapitali suurenev huvi seni valdavalt eestlaste käes olevate põllumajandusettevõtete ja mõistagi nende kasutuses oleva maa vastu.

Väliskapitali tulek Eesti põllumajandusse on kahtlemata aidanud selle valdkonna mainet tõsta. Kui umbes kümmekond või veelgi enam aastaid tagasi paistis põllumees silma suhteliselt tagurliku tegelasena, kelle ainsaks eesmärgiks näis olevat valitsuselt järjekordse ikaldustoetuse väljakauplemine, siis pärast Joakim Heleniuse sisenemist Eesti piimandusärisse vaadatakse sellele seltskonnale hoopis teise pilguga.

Suurinvestorite tulek Eesti põllumajandusse on saanud toimuda vaid tänu sellele, et meie agromajanduses on aset leidnud ettevõtete märkimisväärne konsolideerumine. Selle põhjuseks on olnud agrofirmade vajadus oma tootmismahtu suurendada, et seeläbi turul paremat hinda saada või et üldse turul vastu pidada.

Koondumise tulemusel on Eestis juba päris palju korraliku suurusega põllumajandusettevõtteid, mis on sattunud suurinvestorite vaatevälja. Ka selliste investorite, kes igapäevaselt lehmi, traktoreid ja Eestimaad ei näegi.

Suurinvestor, saati siis veel välismaine, ei hakka Eestis jändama sajakonna lehmaga, sest traditsiooniline Eesti talupidamine ei paku tema kapitalile piisavat tootlust. Rahuldava tootluse saavutamiseks on vaja tuhandeid ja tuhandeid lüpsilehmi, kelle teenindamiseks läheb vaja ka tuhandeid hektareid põllumaad.

Suurkapitalistidele huviväärseid investeerimisobjekte tekib lähema kümnendi jooksul Eestis põllumajanduses kindlasti juurde. Talude tootmismaa ülesostmist ja suurte agrofirmade teket soosib lisaks efektiivsusejanule ka käimasolev põlvkonnavahetus Eesti põllumajanduses.

Need mehed ja naised, kes kusagil 1990ndate esimesel poolel õhinaga talu pidama hakkasid ja sellega seni on vee peal suutnud püsida, on jõudmas pensioniikka ja peavad otsustama, mida senitehtuga peale hakata. Valikuid polegi väga palju, sest kui lapsed on linnas juba elu sisse seadnud, pole kodu ümber vaja rohkem maad, kui parasjagu murutraktoriga hooldada jõuab. Pealegi on nõudlus põllumaa järele suur ja müügiga probleeme ei teki.

Ma ei muretse kuigi palju selle pärast, et taanlased ja soomlased Eestis põllumaad kokku ostavad. Sellest võib küll kahju olla, aga seda pole võimalik Euroopa Liidus takistada. Väär oleks hurjutada ka inimesi, kes oma majapidamise suurkapitalistile maha müüvad, sest tulu teenimine on igaühe õigus ja kui ristluud ikka tuld välja ajavad, pole rõõmu ei künnist ega külvist.

Muretsema peaks hoopis selle pärast, mis põllumaa müügist laekuva rahaga edasi tehakse. Ideaalses maailmas jagatakse raha pärijate vahel peremehe tahtmist mööda ära ja kui hästi läheb, pannakse selle kapitaliga alus mõnele uuele pereärile.

Kuna me aga ideaalses maailmas ei ela, siis tuleb valmis olla, et turule tuleb hulk rumalat raha, mis ühel või teisel moel lihtsalt läbi prassitakse, ilma, et sellest midagi püsivamat sünniks. Nagu vanarahvas ütleb: mis kergelt tulnud, see kergelt läinud.

Midagi uut selles iseenesest pole, sest kui taasiseseisvuse alguses hakati inimestele Vene võimu poolt omal ajal ära võetud maid ja metsi tagastama, siis õigusjärgsele omanikule ootamatult sülle sadanud metsatukad vahetati üsna kiiresti kobedama auto, välisreisi ja korteriremondi vastu. Aga muidugi on ka näiteid, kus tagastatud varaga uuele rikkusele alus pandi.

Kokkuvõttes võiks vanaperemeestele, kel talu saatuse üle otsustamine ees seisab, mõelda hetkeks ka iseenda peale. Kui põllumaa müüdud, aga pärijate kulutamisplaanid tunduvad liiga ulmelised, siis võiks saadud raha eest koos oma küljeluuga parem ette võtta ümberilma reis, kui kibestudes vaadata, kuidas lapsed sinu vaevaga teenitud raha läbi löövad.

Päevakommentaar. Arved Breidaks – Vikerraadio – ERR

JagaShare on FacebookTweet about this on TwitterPin on PinterestShare on TumblrShare on Google+