Üldsuse huvides oleks Keskerakonna püsimine Tallinna võimu juures ka pärast tänavusi kohalikke valimisi; vähemalt senikaua, kuni parempoolsed parteid riiki valitsevad.
Keskerakonna ainuvõim pealinnas ja parempoolsete parteide samaaegne valitsemine riigis on pakkunud poliitikahuvilisele võimalust kahe vastandliku poole tegevust reaalajas võrrelda. Muidugi pole riigi ja ühe tema omavalitsuse (kuigi suurima) omavaheline võrdlemine päris kohane, kuid mingitest suundumustest on võimalik siiski aimu saada.
Võrdlusmoment lihtsustab nende inimeste valikut, kes pole oma poliitilistes sättumuses lõpuni kindlad. See võib olla põhjustatud ka lihtsast faktist, et inimesed on pikki aastaid elanud vaid ühe maailmavaate juhtimisel.
Näiteks tartlasel või võrukal, kelle kodukoha elu-olu on „ammustest aegadest“ korraldatud Reformierakonna taktikepi juhtimisel, on üsna raske ette kujutada, mida kujutab endast vasakpoolne poliitika.
Tänu sellele, et Edgar Savisaar on Tallinna elu oma parema äranägemise järgi korraldanud, on ka lõunaeestlastel mingisugune ettekujutus sellest, mis hakkaks juhtima, kui sama mees või mõni tema asetäitjatest saaks pihku peaministri portfelli.
Kas tasuta ühistransport laieneks üle Eesti, nagu seda tehti Tallinna TVga? Kas pensionilisa hakkaksid saama kõik Eesti vanurid? Kas Keskerakonna juhtimisel loodaks ka üleriiklik jäätmekäitlusfirma ning riiklikud sotsiaalmajad?
Tallinlased seevastu saavad mõtiskleda selle üle, mis muutuks, kui Reformierakond võtaks pealinnas ohjad üle. Kas Tallinnast saaks siis Euroopa madalaima laenukoormusega (pea)linn?
Igal juhul on praegune olukord märksa parem sellest kui meil oleks riigis ja suurimas omavalitsus ühel ajal võimul totaalne parem- või pahempoolsus. Kui peaks juhtuma, et Tallinnas midagi väga nihu läheb, olgu võimul ühed või teised, on kahju lokaalne. Teisalt kui Tallinnas mõni idee end praktikas õigustab, saab seda rakendada ka mujal Eestis. Nii on see ka toimunud, sest näiteks Reformierakonna ja IRLi juhitavas Võrus minnakse tänavu samuti üle tasuta ühistranspordile, tõsi, seda üksnes vanainimeste ulatuses.
Ilmus Linnalehes 1. veebruaril 2013
