Eesti kaguservas asuvast Obinitsa külast sai aastaks ajaks 25 miljoni soomeugrilase kultuuripealinn, kuid setud ise peavad juba üle 20 aasta oma pealinnata läbi ajama.
Pealinnu jätkub Eestis igale maitsele. Oma pealinn on võtta igaks aastaajaks, on hariduspealinn Tartu, veinipealinn Põltsamaa, külmapealinn Jõgeva, rukkipealinn Sangaste, õllekultuuri pealinn Saku, Tallinn oli vahepeal Euroopa kultuuripealinn ning hiljuti pakkus kirjanik Igor Kotjuh välja, et Võrust võiks saada Eesti kirjanduspealinn.
Mõnele omavalitsusele on püütud omistada magusapealinna ja piimapealinna tiitlit. Mõistagi on igal maakonnal pealinn ning ega teemapealinnade nimekirigi ole lukku pandud.
Setudel aga oma pealinn puudub. Kord aastas kuulutatakse päevaks välja oma kuningriik, aga statsionaarset pealinna pole. Petseri on küll jätkuvalt maamunal alles, aga sinna pääsemiseks peab olema ette näidata viisa ja mida rohkem aeg edeneb, seda vähemaks jääb setudel isiklikke mälestusi, mis seotud Petseriga.
Setude asuala Eestis paikneb ametlikult Võru- ja Põlvamaa kolmes vallas ning pisut ka neljandas. Õnnetul moel on nad pressitud vastu Eesti-Vene piiri, mida setud ise aga õige piirina ei tunnista, sest läheb see ju joonelt läbi nende põlise asuala.
Kui aga ühel rahval puudub kooskäimise koht (tõmbekeskus), kipub rahvustunne käest libisema. Võrokesed oleksid Võru linnata juba ammu eestlased.
Sestap tuleks ka setudel mõelda, kas panna püsti uus pealinn, kus saaks edendada leelokunsti, heegeldada setu pitsi ja ajada handsat, mis silmist vee välja võtab. Soomeugrilaste kultuuripealinna tiitel on ajutine lahendus, nagu seda on ka külakorda toimuv kuningriigi väljakuulutamine.
Kuhu aga setude uus pealinn rajada? Vallakeskustest on praegu küllap kõige paremini edenenud Värska, mille nimigi tänu mineraalveele on laialt tuntud. Värskas on olemas kirik, gümnaasium, rohkem kui üks pood, kütusetankla, kortermajad, ülekäigurajad, bussijaam – annab linna mõõdu välja küll. Setumaa kaardi pealt vaadates jääks pealinn Värska küll pisut rohkem põhja, kuid eks ka Eestis üldiselt kipu elu ikka põhjapoole kalduma.
Kuna haldusreformiga vaevalt viitsib ükski valitsus jändama hakata, siis tuleb pealinna väljavalimine ja praeguste Setu valdade kokkuliitmise töö kohalikel meestel ja naistel ära korraldada.
