Paarkümmend aastat tagasi tuli värskelt vabanenud Eesti Vabariigi kodanikel välisriiki reisides nii mõndagi kogeda. Sisenedes näiteks Rootsi, oli üsna tavaline, et pagas otsiti läbi ja teilt küsiti, miks te üldse tahate kuningriiki tulla ja kuhu te plaanite seal täpsemalt sõita?
Tollal paistis välismaa piirivalvurite kõrgendatud huvi isegi mõistetav, sest endisest idablokist saabujaid käsitleti kogu Euroopas kui potentsiaalseid illegaale ja kriminaale. Samas ei teinud sovjeti-ajas karastunud eestlased sellest ka suurt numbrit, sest totaalse kontrolliga oldi veel harjunud. Polnud ju palju aega möödas sellest, kui isegi Saaremaale sõiduks tuli organitest luba saada.
Need ajad tulid mulle meelde, kui eelmisel nädalal jõudsid ajakirjandusse teated idapiirilt, kus maksu- ja tolliamet on hakanud riiki sisenevatelt Eesti kodanikelt nõudma selgitusi, kuhu nad plaanivad kodumaal sõita.
Ametnikel on tarvis seda teada selleks, et hinnata, kui palju peaks inimese autopaagis kütust olema, et ta jõuaks probleemideta sihtkohta, milleks üldjuhul on ju inimese enda kodu. Kui kütust on autopaagis aga rohkem, kui kojusõiduks parasjagu vaja, nõutakse inimeselt aktsiisimaksu tasumist.
See nõue on tekitanud üksjagu segadust. Nii ütleb üks autojuht, et kavatseb täispaagiga sõita Varssavisse, mille peale tolliametnik vastab, et ei usu sellist juttu. Seega: sõna sõna vastu. Autojuhti hoitakse piiripunktis kinni, talle ei esitata ühtegi kahtlustust ega süüdistust, vaid lihtsalt pinnitakse, lootuses, et mehel saab viimaks villand, ta maksab oma paagitäie pealt maksu ära, et saaks sõita kuhu vaja. Kas või Varssavisse.
Maksu- ja tolliameti taoline käitumine võtab sõnatuks. Piltlikult öeldes on piiripunktidesse kohale veeretatud kahurid, millega püütakse nüüd varblastele pihta saada. Loodud on olukord, kus tolliametnik saab sisuliselt igalt riiki sisenevalt autoga kodanikult aktsiisimaksu küsida.
Kui sõiduauto standardses kütusepaagis võib olla kütust vaid nii palju, kui kulub sihtkohta jõudmiseks ja sihtkohaks on näiteks Luhamaa piiripunktist umbes 40 kilomeetri kaugusel asuv Võru linn, siis ei või bensiini olla enam kui kolm liitrit. Kui aga Misso inimene käib Petseris vanaema hauale lilli viimas, siis peab ta Eestisse naasma suisa kütuseaurudel.
Ma ei suuda uskuda, et aastal 2012 tuleb Eesti kodanikel selgitada kodumaale naastes oma tolliametnikule, kuhu ta täpselt kavatseb sõita ja miks on tema auto paak kütust täis. See, kuhu ma oma kodumaal sõidan ja kas ma kavatsen Eestile ühe või kaks tiiru peale teha, ei tohi olla ühegi ametniku asi niikaua kuni ma olen seadusekuulelik.
Seadusekuulelikud on kõik need Venemaalt naasvad Eesti kodanikud, kellel pole kaasas rohkem mootorikütust, kui mahub auto standardsesse kütusepaaki, pluss kümme liitrit kaasaskantavas kanistris. Nii on kirjas seaduses. Jutt sellest, et kütust tohib olla paagis vaid nii palju, et sellega koju jõuaks veereda, on maksu- ja tolliameti omalooming.
Ma olen kaugel sellest, et õigustada illegaalset kütuseäri. Ka ei nõustu ma nende hädaldajatega, kes väidavad, et kui ebaseaduslik kütuseäri välja juurida, variseb Kagu-Eesti majanduslikus mõttes kokku ja inimesed rändavad minema või jäävad nälgima.
Vastupidi: illegaalse kütuseäriga tulebki maksu- ja tolliametil jõuliselt tegeleda ning karistada neid, kes seadust tõesti rikuvad ehk pumpavad Venemaalt ostetud kütuse paagist välja ja müüvad mustal turul edasi. Neid hangeldajaid tuleb karistada, aga mitte teha seda viisil, kus ühe hoobiga lajatatakse ka tavalistele turistidele, kes korra kuus või harvemgi kasutavad võimalust Venes tankimas käia.
Praegu käsitleb maksu- ja tolliamet kõiki täispaagiga Eestisse naasvaid inimesi kui potentsiaalseid kurjategijaid, mis ei ole normaalne. Normaalne on see, et maksu- ja tolliamet ning politsei uurivad välja, kus tegeletakse kütuse paagist väljapumpamise ja edasimüügiga, mis tõepoolest on seadusega keelatud tegevus.
Kui see osutub aga üle jõu käivaks, siis tuleb ametil pöörduda Riigikogu poole ja paluda aktsiisiseadus muuta selliseks, et Venemaalt tulijatel võibki paak olla üksnes veerandi ulatuses maksuvabalt täidetud. Siis ei tuleks kodanikul ja tolliametnikul piiripunktis hakata vaidlema mitme liitriga kuhugi sõita saab.
Praegu juhtus paraku aga nii, nagu klassikud ütlevad: tahtsime küll head, aga välja kukkus nagu alati.
Päevakommentaar. Arved Breidaks – Vikerraadio – ERR.
