Jõulueelsel nädalal andis IRLi esimees Urmas Reinsalu teada, et saatis parteikaaslasest regionaalminister Siim Kiislerile pöördumise, kutsudes viimast üles võtma vastu vajalikud otsused ja seaduseelnõud omavalitsusreformi läbiviimiseks.
Tänase IRLi ning selle vanemateks olnud Isamaaliidu ja Res Publica juhtpoliitikud on aastaid rääkinud, et Eestis tuleb läbi viia jõuline omavalitsuste liitmine. Ühtlasi on sellisele jutule reeglina järgnenud kahetsus, et Reformierakond ei luba neil seda teha.
Nii väisas regionaalminister läinud sügisel maakondi, et rääkida uudiseid haldusreformi rindelt, või täpsemalt seda, et mingeid uudiseid tegelikult pole.
Tekib küsimus, kas Urmas Reinsalu oli oma viimatise reformiavalduse tegemisel siiras? Või on tegemist traditsiooni jätkamisega, et IRLi esimees aeg-ajalt avalikkuse ees haldusreformi nõuab, et siis käsi laiutades jälle vait jääda?
Märksõnapaarist „jõuline haldusreform“ on saanud IRLi kaubamärk. Sellega on partei ja tema eelkäijad rohkem kui kümnendi jooksul rõhutanud enda uuendusmeelsust, teistest parteidest eristunud ja neile vastandunud.
Pärast seda, kui 2001. aasta lõpus Mart Laari valitsus haldusreformi pärast lõhki läks, on iga Isamaaliidu ja Res Publica ning hiljem IRLi esimees omavalitsuste ühendamist vajalikuks jututeemaks pidanud. Kuid enamaks mitte.
Vaatamata retoorikale, et tegemata haldusreform on muutunud Eesti suurimaks arengupiduriks, pole IRL soovinud selles osas võtta mitte ühtegi riski ja tõmmanud Reformierakonna näpuviibutamise peale alati saba jalge vahele.
Ei saa öelda, et võimalusi reformi läbiviimiseks oleks vähe olnud, sest IRL koos oma eelkäijatega on alates 1999. aastast kuulunud nelja valitsusse kuuest, kuid pole ligemale 14 aasta jooksul suutnud üht oma tähtsaimaks nimetatud eesmärki saavutada.
Pärast Laari valitsuse lagunemist 2001. aasta jõulude eel tekkis haldustemaatikas vaikus, mis kestis kaks aastat. Ent juba 2003. aasta detsembris andis Res Publica esimees, peaminister Juhan Parts jõulueelsel lõunasöögil maavanematega viimastele teada, et tema nõunikud on valmis teinud haldusreformi kaardid, mille kohaselt jäetakse Eestis alles 60-80 omavalitsust tollase 241 asemel.
Võimul oli siis Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioon, kus nii Res Publica kui ka Rahvaliit soovisid reformiga edasi minna. Tollal Rahvaliitu kuulunud regionaalminister Jaan Õunapuu lubas 2004. aasta aprilliks vajalikud reformieelnõud valmis teha.
Aga mingit reformi ei tulnud. Valitsuse kolmest liikmest kaks pooldasid muutusi, kuid ühe soov jäi peale ja mitte midagi ei juhtunud.
Enne 2011. aasta Riigikogu valimisi oli haldusreform taas üks IRLi lipukirju, kuid koalitsioonikõnelustel Reformierakonnaga heideti see esimesena üle parda. Nii kodualuse maamaksu kaotamine, pensionilisad ja ülikoolidesse riigieelarveliste õppekohtade juurdeloomine olid IRLile tähtsamad teemad, kui haldusreform.
Seega näib, et tegelikult pole haldusreform IRLile sugugi nii oluline teema, kui seda sõnades välja lastakse paista. Regionaalminister käib maakondades küll rääkimas, et reformi on vaja, kuid tegelikult on IRL valmis sellest teemast vähimagi surve korral loobuma.
Haldusreform on IRLile sama oluline või väheoluline, nagu on astmeline tulumaks Keskerakonnale. Keskerakond loobus nii 2002. kui ka 2005. aastal valitsusse minnes astmelise tulumaksu nõudmisest. Täpselt samuti on IRL kohe loobunud haldusreformi nõudmisest, kui kaalul on kuulumine valitsusse. See pole teema, mille pärast koalitsioonikõnelustel üleliia teravaks tasub minna.
Haldustemaatika taoline solgutamine on võimalik tänu sellele, et tegelikult pole väikevaldade ülalpidamine sugugi nii kallis, kui poliitilises retoorikas armastatakse rõhutada. Mullu maksti riigieelarvest omavalitsustele tulupuudujääkide tasandamiseks kokku 72,3 miljonit eurot, mida oli sama palju, kui riik kulutas oma kutsekoolidele ja rakenduskõrgkoolide ülalpidamiseks.
See tähendab, et erakondadel pole omavalitsusreformiga kiiret mitte kuhugi ja pigem tõukab valdade liitmist tagant mitte IRL vaid Soome tööjõuturg.
Päevakommentaar. Arved Breidaks – Vikerraadio – ERR jaanuar 2013
