Paneb mõnevõrra imestama, et omavalitsuste võimalik sundliitmine on saanud koha sündivas koalitsioonileppes, sest valimiskampaanias ei olnud haldusreform isegi IRLi jaoks teab mis oluline teema.
Kuidas talitada rahvastiku poolest üha väiksemaks jäävate valdadega, on küsimus, mille lahendamisel pole Eesti erakonnad ühisosa kuigi tulemuslikult otsinud. On hulk ideid, uuringuid ja ettepanekuid, ent poliitilises plaanis on selles vallas juba aastaid valitsenud patiseis.
Kui IRL on soovinud valdade arvu radikaalselt vähendada, siis Reformierakond ja Keskerakond on toetanud asjade isevoolulist kulgu. Sotsid on eelistanud juurutada kaheastmeline omavalitsussüsteem ehk taastada maakonnavalitsus ja külanõukogud.
Olukorras, kus parlamendi kaks suurt fraktsiooni, Reformierakonna ja Keskerakonna saadikurühm, ei ole kiireid muutusi soovinud, pole riigipoolse sunnimehhanismi käivitamiseks hääli jätkunud.
Riigikogu uues koosseisus ei ole olukord muutunud. Lisaks Reformierakonnale ja Keskerakonnale on ka EKRE selles leeris, kes omavalitsuste arvu riigipoolset vähendamist õigeks ei pea. Kolme peale kokku teeb see 64 häält 101-st.
Seega on väga raske ette näha võimalust, et riigivõim 2017. aastal, nagu plaanis olevat, reaalselt valdu jõuga kokku liitma hakkaks. Selleks peaks Reformierakond loobuma oma senisest poliitilisest joonest, mille kohaselt on iga valla saatus eelkõige vallarahva enda otsustada. Mis on see vahetuskaup, mis paneb Reformierakonda senist poliitikat muutma ning asuma valdade sundliitmist aktsepteerima?
Usun, et tegelikult pole Reformierakonnal haldusreformi osas mingeid põhimõttelisi muutusi plaanis. Pigem on uuelt valitsuselt oodata boonuste värskendatud paketti, millega valdu ühinema innustatakse.
Isegi kui sinna lisatakse ähvardus, et 2017. aastal mõni viletsam vald teise omavalitsusega sundliidetakse, siis pigem tuleb seda võtta kui teoreetilist võimalust. Et üldse sundliitmiseks saaks minna, peab valitsus esmalt kokku leppima omavalitsuse haldusvõimekuse n-ö alammäärades.
See ei pruugi aga sugugi lihtsalt minna, sest 2017. aasta kohalikud valimised hakkavad peale suruma ning heast valimistulemusest kohtadel ollakse huvitatud ka Reformierakonnas. Oravate leeris küsitakse, et kas need mõned vallad, mis IRLi rõõmuks saab kaardilt ära koristatud, on sobilik hind, et taluda opositsiooni mõnitusi, kuidas Taavi Rõivas oma kauge eelkäija Mart Laari kombel Eesti kaarti ümber kujundab?
